Seekord tahtsin ma rääkida oma kassist. Mul nimelt on kass, kelle nimi on Kiti. Tal on kenad rohelised silmad. Ta on üsna kuri kass. Ta on kõikide külaliste peale kuri. On nii, et kui keegi julgeb torkida siis saab ta kohe käpaga. Ikka korralikult nii et käsi katki. Eks ta minu vastu ka väga leebe pole. Käed on mul igal juhul koguaeg katki. Tal on väga pikk karv ja nii on terve elamine on karvu täis. Selleks, et karvu nii palju poleks, ma kammin teda. Tal on harjumus, et kui kõik lähevad ära magama ja kõik jääb vaikseks siis tema hakkab täie häälega kisama ja veab suurde tuppa ühe väikese vaiba. Ta pole kass, vaid ta on siga sõna otseses mõttes. Kui ta sööb peab ta võtma krõbinad kausist välja ja need maha panema. Ja kui ta sööb siis kukuvad pidevalt väikesed tükid maha. Sama on liivakastis käiguga(Kiti on toa kass ja pole kunagi õues käinud).Alati kraabib ta kõik liivatükid maha. Aga vähemalt mulle meeldib see, et ta püüab kõik kärbsed ja muud elukad kinni. Tal on selline 2 meetrine ronimispuu mille tipus ta armastab magada. Seal lööb ta ikka päris kõvasti. Panen temast siia pilte ka.Ma arvan, et ta on kuskil 2-3 aastat vana.Sellel kevadel saab aasta vanemaks.
Need rohelised silmad
Kass ise painutab ennast vahel niimoodi
Siin on ta veel kassipoeg
